Multšid
Multšiks nimetatakse istutusalade kasvupinnasele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kuhu umbrohu seeme langeks ja seal kasvama saaks hakata.
Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka
hea niiskusehoidja ja kaitseb juurestikku külma eest talveperioodil. Tähtis on
ka esteetiline aspekt , kui tegemist on nn. dekoratiivmultšiga taimede all.
Multšid jagunevad kaheks:
·
Looduslikud
·
Sünteetilised
(geosünteetid)
·
Looduslikud jagunevad omakorda:
·
Orgaanilised ehk lagunevad
(aja pikku muutuvad ise mullaks)
·
Mineraalsed ehk mittelagunevad.
Orgaanilised ehk lagunevad multšid
Männikoor
Kõige
parem ja laialdasemalt kasutatav. Kasutatakse nii purustatud kujul (peenem ja
kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Värske männikoor on
happeline. Peenravaibaga koos kasutades pannakse kuni 8cm kihina. Otse mulla
pinnale laotades on soovitav kihi paksus 10-20 cm. Umbrohtude arengu
häirimiseks on soovitatav suvel 1-2 korda rehaga liigutada. Kiviktaimla
taimedele mitte eriti sobiv.
Põhk
Kasutatakse koos roheliste taimeosadega ja võib lisada lämmastikväetist. Peale kokkuvajumist peab kihi paksus olema 8-10 cm. Enne kasutamist soovitatakse tükeldada või komposteerida. Peale vihma laseb hästi õhku läbi, samas kuivab kiiresti. Mulda kaevates parandab mulla õhustatust. Kasutuseaks loetakse 1 aasta kuna kõduneb kiiresti. Sobib hästi maasikapeenerdele. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal. Hinnalt üks odavamaid. Esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks ja seetõttu pole esteetiliselt kuigi ilus.
Kasutatakse koos roheliste taimeosadega ja võib lisada lämmastikväetist. Peale kokkuvajumist peab kihi paksus olema 8-10 cm. Enne kasutamist soovitatakse tükeldada või komposteerida. Peale vihma laseb hästi õhku läbi, samas kuivab kiiresti. Mulda kaevates parandab mulla õhustatust. Kasutuseaks loetakse 1 aasta kuna kõduneb kiiresti. Sobib hästi maasikapeenerdele. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal. Hinnalt üks odavamaid. Esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks ja seetõttu pole esteetiliselt kuigi ilus.
Kõdusõnnik
Väga lämmastikurikas, sobib eelkõige rohket pealtväetamist vajavatele taimedele (lehtpõõsad ja püsililled). Parandab mulla struktuuri veevarustust ja õhustatavust. Rikastab mulda mikroorganismidega. Pannakse 5-7cm kihina. Kõige sobilikumaks peetakse hobusesõnnikut, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veisesõnnikut. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Väga lämmastikurikas, sobib eelkõige rohket pealtväetamist vajavatele taimedele (lehtpõõsad ja püsililled). Parandab mulla struktuuri veevarustust ja õhustatavust. Rikastab mulda mikroorganismidega. Pannakse 5-7cm kihina. Kõige sobilikumaks peetakse hobusesõnnikut, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veisesõnnikut. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Puulehed
Pannakse
5-7cm kihina. Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Sobilikud
on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Soovitatakse
kasutada koos mõne koredama materjaliga. Iga aasta saab sügisel lehti juurde,
mis tagab multšikihi uuenduse. Puulehemultš on happeline ja sobib hästi turbaaiale.
Neutraliseerimiseks kasutada puutuhka. Puuduseks on haiguste ja kahjurite
talvitumine lehtede all.
Turvas
Pannakse 5-10 cm kihina. On kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Mullaga segunedes parandab liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida mulla liigselt happelisemaks muutumist. Miinuseks on varakevadel maa soojenemise takistamine. Ajapikku tuleb lisada, sest turvas mineraliseerub ja vajub kokku.
Pannakse 5-10 cm kihina. On kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Mullaga segunedes parandab liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida mulla liigselt happelisemaks muutumist. Miinuseks on varakevadel maa soojenemise takistamine. Ajapikku tuleb lisada, sest turvas mineraliseerub ja vajub kokku.
Saepuru
Samuti
kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on
kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna
saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku
juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole
lämmastiku lisamine vajalik). Võimalusel eelistada lehtpuude saepuru. Saepurus
leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist
soovitatav lasta sel paar aastat seista. Omast kogemusest võin öelda, et sobib
hästi vaarikatele. Kõduneb aeglaselt ja üldiselt sobib kasutada siiski rohkem
peenarde vahel.
Niidus
e. niidetud muruhein
Pannakse
keskmiselt 5cm kihina. Niitmise käigus saab kogujasse niidust, millega saaks
katta 1-2 m2 pinda. Seega terve niitmishooaja jooksul umbes 150 m2 multšimaterjali. On
soovitav kasutada segatult liiva, turba või puulehtedega. Noor rohi sisaldab
palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada peamiselt suve esimesel poolel,
sest soodustab taimede kasvu. Lagunedes parandab pinnase struktuuri ja ergutab
vihmausside tegevust. Takistab umbrohtude kasvamist. Ise kasutan marjapõõsaste
all. Miinuseks on kuivades kollaseks tõmbumine, mis ei ole esteetiline.
Paber
Valmistatakse
spetsiaalset pabermultši. Võib kasutada ka peenestatud ajalehti ja lainepappi. On
hea veeläbilaskvusega, takistab umbrohtude (isegi juurumbrohtude) arengut ja ka
tigude ning nälkjate tegevust. Samas hoiab hästi niiskust. Paigalhoidmiseks
tuleb katta pealt kivide, koorepuru või taimse materjaliga. Laguneb ühe hooaja,
seega sügisel võib selle maasse kaevata. Parandab mulla struktuuri. Ise olen
kasutanud peenarde vahel.
Adru
Pannakse 5cm kihina. Juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali. Sobib hästi maasikapeenardele.
Pannakse 5cm kihina. Juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali. Sobib hästi maasikapeenardele.
Kakaovelle
Kakaovelle
on kakao tootmise ülejääk, mis laguneb kiiresti. Sobib kasutamiseks
suvelillepeenardes. On hea veeläbilaskvusega. šokolaadiaroom peletab kahjureid. Puuduseks võib pidada
kõrget hindavõrreldes teistega.
Pilliroog (aeglaselt lagunev)
Mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.
Mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.
Puiduhake (aeglaselt lagunev)
Kasutatakse
rohkem dekoratiivsel eesmärgil. Sobib mänguväljakute ja teeradade katmiseks
parkides. Kaitseb hästi tallatavaid pindasid. Toonitud hake on sobiv
kasutamiseks suve- ja püsilillepeenardel.
Mineraalsed ehk mittelagunevad
multšid
Sobivad
suuremate pindade katmiseks kujunduse eesmärgil. Erineva fraktsiooni ja värvusega
materjali kasutamine annab võimaluse mitmesuguste mustrite ja ornamentide
loomiseks haljasalal. Soovitav kasutada koos kangaga, sest alumised kihid
vajuvad mulla sisse ja segunevad mullaga.
Paekivi
killustik
Värvuselt
hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte
kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimedele, kes ei talu
lupja, see materjal ei sobi. Puude põõsaste puhul pole soovitav kivi panna tüve
ligidale, sest kivil on omadus kuumeneda päikese käes.
Graniit
killustik
Erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid
ja killustikud
Väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Kergkruus
Valmistatud
looduslikust lähteainest, terad on erineva suurusega. Kasutatakse ka
sisehaljastuses pottide vahelise pinna täiteks. On kerge paigaldada, ei sisalda
kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Samuti ei meeldi närilistele ja
putukatele. Kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis
hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema.
Teokarbid
Pannakse 2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta saab sellega väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimine on seadusega keelatud ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Pannakse 2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta saab sellega väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimine on seadusega keelatud ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Liiv
Pannakse 5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik kuid mõtekas kasutada koos kangaga, et umbrohi ei hakkaks läbi kasvama.
Pannakse 5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik kuid mõtekas kasutada koos kangaga, et umbrohi ei hakkaks läbi kasvama.
Sünteetilised ehk geosünteedid
Geosünteedid
on sünteelilised materjalid, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel.
Geosünteedid
jagatakse
- Geotekstiilid
- Geovõrgud
- Geomembraanid
- Geosünteetilised savivahekihid
- Geokomposiidid
Geosünteete
toodetakse enamasti polümeerplastidest.
Kile
Kile
aitab säilitada mulla niiskust ja soojust ning saak valmib varem. Toodetakse
erineva värvusega kilet. Heledad (valge ja helesinine) on kasutusel
katmikaladel. Tumedad sobivad maasika ja kurgipeenarde katmiseks. Saak valmib
varem, viljad on suuremad ja puhtad. Kasutan ka ise maasikapeenardel ja
kurgipeenral. Miinuseks on see, et kui paigaldada kuival ajal, jääb muld pikaks
ajaks kuivaks, lumeta talvel võivad taimed külmuda. Loomad võivad kilet lõhkuda
ja sipelgad armastavad selle all pesitseda. Kilet kasutatakse tihti ka
kombineeritult saepuruga või mingi muu orgaanilise multšiga.
![]() |
Autor: Kadri Karp 2014 |
Tekstiilmultš
Nimetatakse ka mustaks peenralooriks. Kiuline niiskust ja õhku läbilaskev
materjal. Hoiab maapinna niiske ja soojana. Täiendavalt võib seda katta
koorepuru, kivide või muuga (lillepeenarde puhul). Väga hästi sobib salati,
suvikõrvitsa ja kurgipeenrale. Kaitsev viljy ja lehti mullaseks saamise eest. Takistab
tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Rebeneb kergesti kuid vigastatud
koht ei hakka hargnema.
Peenravaip
On hõre, kootud peenikestest polüpropüleenribadest, lastes läbi
õhku ja vihmavett. See on painduv, rebenemis- ja tallamiskindel. Tänu
peenravaibale on võimalik uudismaale või umbrohtunud alale rajada istutusala. Taimede
joonadamiseks on sisse kootud heledad jooned. Kasutatakse taimepottide all. Puuduseks
on äärte hargnemine.
Katteloor
Polüpropüleenist väga õhuke ja kerge materjal. Kasutatakse
kevadel taimede kaitsmiseks öökülmakahjustuste eest, samuti saagi varasemaks
saamiseks ja kahjurite tõrjeks. Kuival
perioodil aitab ka mõnevõrra niiskust säilitada. Ise kasutan porgandipeenral
porgandikärbse tõrjeks.
Talveloor
On tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma
eest paremini. Sobib hästi maasikate katmiseks kui lund ei ole ja temperatuur
langeb alla -10 kraadi. Kevadel on talveloori all hea hakata varakult
kasvatama, salatit ja maitserohelist.
Geotekstiil
Seda viltjat kangast kasutatakse pinnase tugevndamiseks ja pinnasekihtide
eraldamiseks. Laseb läbi vett ning on keemiliselt neutraalne. Tõkestab umbrohu
levikut kuid katte peal idanenud umbrohi kasvab läbi kanga.
Pakasekaitsekangas
Umbes 4-5 mm paksune viltjas kangas. Kasutatakse külmaõrnade
taimede kaitsmiseks pakase ja kevadise päikese kahjustuste eest. Sobib paremini
kasutada vertikaalselt kui tekina peenrale laotamiseks, sest märgub kergesti ja
siis ei hoia enam sooja. Soovitav on katta taimed alles siis kui maa on
külmunud ja miinuskraade püsivalt 10-15.
Varjutuskangas
Ehk varjutusvõrk, mida kasutatakse põhiliselt okaspuudel varakevadise
päikesepõletuse eest või suvel peale istutamist parema juurdumise
soodustamiseks ja niiskuse kao vähendamiseks.
Oma koduaias kasutan elupuude kaitseks.
Väetised
Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede
varustamiseks toitainetega. . Väetiste kasutamise eesmärgiks on saagi
suurendamine, selle kvaliteedi parandamine ja mullaviljakuse tõstmine.
Väetised
jagunevad koostise alusel:
- Orgaanilised väetised
- Mineraalsed väetised
Orgaanilised väetised
On loomse või taimse päritoluga ained. Siia kuuluvad sõnnik,
turvas, muruniide, põhk, saepuru, puukoor, mereadru jne. Täpsemalt on
kirjeldatud neid multšide all, sest ka
niimoodi kasutatuna rikastavad nad mulda toitainetega. Parema tulemuse
saamiseks kasutatakse omavahel segatult, näitks saepuru sõnnikuga.
Mineraalväetised
Mineraalväetised jagunevad põhitoiteelemendi järgi lämmastik-,
fosfor- ja kaaliumväetisteks.
Lämmastikväetiste ülesandeks on taime rohelise osa (lehed ja
varred) kasvu soodustamine. Seetõttu antakse lämmastikväetisi kevadel ja suve
esimesel poolel.
Levinumad on ammooniumnitraat, ammooniumfosfaat ja
ammooniumsulfaat.
Fosforväetised on vajalikud idanemiseks, juurdumiseks ja
õiepungade arenguks. Kõige laialdasemalt kasutatav on superfosfaat.
Fosforväetistega väetamisel peab olema ettevaatlik, et mitte üle väetada, sest liigsete
fosfaatide sattumisel keskkonda saastavad need pinna- ja põhjavett.
Kaaliumväetised on vajalikud viljade arenguks, õistaimedel
õitsemise pikendamiseks ning taime vastupidavamaks muutmisel haiguste ja
temperatuuride suhtes.
Levinumaks kaaliumväetiseks on kaaliumsulfaat. Sobib kasutada
kõikide kultuuride puhul.
Kompleksväetised sisaldavad kahte või enamat põhitoiteelementi,
lisaks veel mikroelemente. Kompleksväetised
sisaldavad vähem ballastainet ja on koostiselt ühtlased.
Aianduspoodidest ja hulgiladudest võib leida sobivaid väetisi
kõikidele meil kasvatatavatele taimedele, alates toalilledest kuni suurtootmise
põllukultuurideni.
Kasutatud
kirjandus:
- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
- Aiapidaja käsiraamat. AS Ühinenud Ajakirjad 2014
- Haljasalade kasvupinnased ja multšid. A.Mölder. 2012.
- Multšide omadused. Mullaõpetuse õppematerjal. S.Tooding.
- Maakodu. Jaanuar 2015
- http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
- http://agri.ee/
- http://www.balticagro.ee/
- Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine. Õppematerjal. K.Uurman
Vormistamisel jälgige, et kogu töö ulatuses oleks tekst samas kirjastiili ja värviga. Kas Teil on mõne töös nimetatud materjaliga endal kogemust?
VastaKustutaTöö on arvestatud.