Uurimus multšide, geosünteetide, kattekangaste, väetiste, nende omaduste ja kasutamise kohta

Multšid

Multšiks nimetatakse istutusalade kasvupinnasele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kuhu umbrohu seeme langeks ja seal kasvama saaks hakata.

Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja kaitseb juurestikku külma eest talveperioodil. Tähtis on ka esteetiline aspekt , kui tegemist on nn. dekoratiivmultšiga taimede all.

Multšid jagunevad kaheks:

·       Looduslikud

·       Sünteetilised (geosünteetid)

·        

Looduslikud jagunevad omakorda:

·       Orgaanilised ehk lagunevad (aja pikku muutuvad ise mullaks)

·       Mineraalsed ehk mittelagunevad.

Orgaanilised ehk lagunevad multšid

Männikoor 

Kõige parem ja laialdasemalt kasutatav. Kasutatakse nii purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Värske männikoor on happeline. Peenravaibaga koos kasutades pannakse kuni 8cm kihina. Otse mulla pinnale laotades on soovitav kihi paksus 10-20 cm. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitatav suvel 1-2 korda rehaga liigutada. Kiviktaimla taimedele mitte eriti sobiv.

Põhk 
Kasutatakse koos roheliste taimeosadega ja võib lisada lämmastikväetist. Peale kokkuvajumist peab kihi paksus olema 8-10 cm. Enne kasutamist soovitatakse tükeldada või komposteerida. Peale vihma laseb hästi õhku läbi, samas kuivab kiiresti. Mulda kaevates parandab mulla õhustatust. Kasutuseaks loetakse 1 aasta kuna kõduneb kiiresti. Sobib hästi maasikapeenerdele. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal. Hinnalt üks odavamaid. Esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks ja seetõttu pole esteetiliselt kuigi ilus.

Kõdusõnnik 
Väga lämmastikurikas, sobib eelkõige rohket pealtväetamist vajavatele taimedele (lehtpõõsad ja püsililled). Parandab mulla struktuuri veevarustust ja õhustatavust. Rikastab mulda mikroorganismidega. Pannakse 5-7cm kihina. Kõige sobilikumaks peetakse  hobusesõnnikut, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veisesõnnikut. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.

Puulehed 

Pannakse 5-7cm kihina. Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Soovitatakse kasutada koos mõne koredama materjaliga. Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse. Puulehemultš on happeline ja sobib hästi turbaaiale. Neutraliseerimiseks kasutada puutuhka. Puuduseks on haiguste ja kahjurite talvitumine lehtede all.

Turvas 
Pannakse 5-10 cm kihina. On kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Mullaga segunedes parandab liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida mulla liigselt happelisemaks muutumist. Miinuseks on varakevadel maa soojenemise takistamine. Ajapikku tuleb lisada, sest turvas mineraliseerub ja vajub kokku.

Saepuru 

Samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik). Võimalusel eelistada lehtpuude saepuru. Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitatav lasta sel paar aastat seista. Omast kogemusest võin öelda, et sobib hästi vaarikatele. Kõduneb aeglaselt ja üldiselt sobib kasutada siiski rohkem peenarde vahel.

Niidus e. niidetud muruhein 

Pannakse keskmiselt 5cm kihina. Niitmise käigus saab kogujasse niidust, millega saaks katta 1-2 m2 pinda. Seega terve niitmishooaja jooksul umbes 150 m2 multšimaterjali. On soovitav kasutada segatult liiva, turba või puulehtedega. Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada peamiselt suve esimesel poolel, sest soodustab taimede kasvu. Lagunedes parandab pinnase struktuuri ja ergutab vihmausside tegevust. Takistab umbrohtude kasvamist. Ise kasutan marjapõõsaste all. Miinuseks on kuivades kollaseks tõmbumine, mis ei ole esteetiline.

Paber

Valmistatakse spetsiaalset pabermultši. Võib kasutada ka peenestatud ajalehti ja lainepappi. On hea veeläbilaskvusega, takistab umbrohtude (isegi juurumbrohtude) arengut ja ka tigude ning nälkjate tegevust. Samas hoiab hästi niiskust. Paigalhoidmiseks tuleb katta pealt kivide, koorepuru või taimse materjaliga. Laguneb ühe hooaja, seega sügisel võib selle maasse kaevata. Parandab mulla struktuuri. Ise olen kasutanud peenarde vahel.

Adru 
Pannakse 5cm kihina. Juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali. Sobib hästi maasikapeenardele.

Kakaovelle

Kakaovelle on kakao tootmise ülejääk, mis laguneb kiiresti. Sobib kasutamiseks suvelillepeenardes. On hea veeläbilaskvusega. šokolaadiaroom peletab kahjureid. Puuduseks võib pidada kõrget hindavõrreldes teistega.

Pilliroog (aeglaselt lagunev)
Mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.

Puiduhake (aeglaselt lagunev)

Kasutatakse rohkem dekoratiivsel eesmärgil. Sobib mänguväljakute ja teeradade katmiseks parkides. Kaitseb hästi tallatavaid pindasid. Toonitud hake on sobiv kasutamiseks suve- ja püsilillepeenardel.

Mineraalsed ehk mittelagunevad multšid

Sobivad suuremate pindade katmiseks kujunduse eesmärgil. Erineva fraktsiooni ja värvusega materjali kasutamine annab võimaluse mitmesuguste mustrite ja ornamentide loomiseks haljasalal. Soovitav kasutada koos kangaga, sest alumised kihid vajuvad mulla sisse ja segunevad mullaga.

Paekivi killustik 

Värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimedele, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi. Puude põõsaste puhul pole soovitav kivi panna tüve ligidale, sest kivil on omadus kuumeneda päikese käes.

Graniit killustik 
Erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.

Dekoratiivkivid ja killustikud 
Väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.

Kergkruus

Valmistatud looduslikust lähteainest, terad on erineva suurusega. Kasutatakse ka sisehaljastuses pottide vahelise pinna täiteks. On kerge paigaldada, ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Samuti ei meeldi närilistele ja putukatele. Kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema.

Teokarbid 
Pannakse 2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta saab sellega väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimine on seadusega keelatud ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).

Liiv 
Pannakse 5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik kuid mõtekas kasutada koos kangaga, et umbrohi ei hakkaks läbi kasvama.

Sünteetilised ehk geosünteedid

Geosünteedid on sünteelilised materjalid, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel.

Geosünteedid jagatakse

• Geotekstiilid
• Geovõrgud
• Geomembraanid
• Geosünteetilised savivahekihid
• Geokomposiidid

Geosünteete toodetakse enamasti polümeerplastidest.

Kile

Kile aitab säilitada mulla niiskust ja soojust ning saak valmib varem. Toodetakse erineva värvusega kilet. Heledad (valge ja helesinine) on kasutusel katmikaladel. Tumedad sobivad maasika ja kurgipeenarde katmiseks. Saak valmib varem, viljad on suuremad ja puhtad. Kasutan ka ise maasikapeenardel ja kurgipeenral. Miinuseks on see, et kui paigaldada kuival ajal, jääb muld pikaks ajaks kuivaks, lumeta talvel võivad taimed külmuda. Loomad võivad kilet lõhkuda ja sipelgad armastavad selle all pesitseda. Kilet kasutatakse tihti ka kombineeritult saepuruga või mingi muu orgaanilise multšiga.

Autor: Kadri Karp 2014

Tekstiilmultš

Nimetatakse ka mustaks peenralooriks. Kiuline niiskust ja õhku läbilaskev materjal. Hoiab maapinna niiske ja soojana. Täiendavalt võib seda katta koorepuru, kivide või muuga (lillepeenarde puhul). Väga hästi sobib salati, suvikõrvitsa ja kurgipeenrale. Kaitsev viljy ja lehti mullaseks saamise eest. Takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Rebeneb kergesti kuid vigastatud koht ei hakka hargnema.

Peenravaip

On hõre, kootud peenikestest polüpropüleenribadest, lastes läbi õhku ja vihmavett. See on painduv, rebenemis- ja tallamiskindel. Tänu peenravaibale on võimalik uudismaale või umbrohtunud alale rajada istutusala. Taimede joonadamiseks on sisse kootud heledad jooned. Kasutatakse taimepottide all. Puuduseks on äärte hargnemine.

Katteloor

Polüpropüleenist väga õhuke ja kerge materjal. Kasutatakse kevadel taimede kaitsmiseks öökülmakahjustuste eest, samuti saagi varasemaks saamiseks ja kahjurite tõrjeks.  Kuival perioodil aitab ka mõnevõrra niiskust säilitada. Ise kasutan porgandipeenral porgandikärbse tõrjeks.

Talveloor

On tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest paremini. Sobib hästi maasikate katmiseks kui lund ei ole ja temperatuur langeb alla -10 kraadi. Kevadel on talveloori all hea hakata varakult kasvatama, salatit ja maitserohelist.

Geotekstiil

Seda viltjat kangast kasutatakse pinnase tugevndamiseks ja pinnasekihtide eraldamiseks. Laseb läbi vett ning on keemiliselt neutraalne. Tõkestab umbrohu levikut kuid katte peal idanenud umbrohi kasvab läbi kanga.

Pakasekaitsekangas

Umbes 4-5 mm paksune viltjas kangas. Kasutatakse külmaõrnade taimede kaitsmiseks pakase ja kevadise päikese kahjustuste eest. Sobib paremini kasutada vertikaalselt kui tekina peenrale laotamiseks, sest märgub kergesti ja siis ei hoia enam sooja. Soovitav on katta taimed alles siis kui maa on külmunud ja miinuskraade püsivalt 10-15.

Varjutuskangas

Ehk varjutusvõrk, mida kasutatakse põhiliselt okaspuudel varakevadise päikesepõletuse eest või suvel peale istutamist parema juurdumise soodustamiseks ja niiskuse kao vähendamiseks.

Oma koduaias kasutan elupuude kaitseks. 

Väetised

Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega. . Väetiste kasutamise eesmärgiks on saagi suurendamine, selle kvaliteedi parandamine ja mullaviljakuse tõstmine.

Väetised jagunevad koostise alusel:

• Orgaanilised väetised
• Mineraalsed väetised

Orgaanilised väetised

On loomse või taimse päritoluga ained. Siia kuuluvad sõnnik, turvas, muruniide, põhk, saepuru, puukoor, mereadru jne. Täpsemalt on kirjeldatud neid  multšide all, sest ka niimoodi kasutatuna rikastavad nad mulda toitainetega. Parema tulemuse saamiseks kasutatakse omavahel segatult, näitks saepuru sõnnikuga.

Mineraalväetised

Mineraalväetised jagunevad põhitoiteelemendi järgi lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.

Lämmastikväetiste ülesandeks on taime rohelise osa (lehed ja varred) kasvu soodustamine. Seetõttu antakse lämmastikväetisi kevadel ja suve esimesel poolel.

Levinumad on ammooniumnitraat, ammooniumfosfaat ja ammooniumsulfaat.

Fosforväetised on vajalikud idanemiseks, juurdumiseks ja õiepungade arenguks. Kõige laialdasemalt kasutatav on superfosfaat. Fosforväetistega väetamisel peab olema ettevaatlik, et mitte üle väetada, sest liigsete fosfaatide sattumisel keskkonda saastavad need pinna- ja põhjavett.

Kaaliumväetised on vajalikud viljade arenguks, õistaimedel õitsemise pikendamiseks ning taime vastupidavamaks muutmisel haiguste ja temperatuuride suhtes.

Levinumaks kaaliumväetiseks on kaaliumsulfaat. Sobib kasutada kõikide kultuuride puhul.

Kompleksväetised sisaldavad kahte või enamat põhitoiteelementi, lisaks veel mikroelemente.  Kompleksväetised sisaldavad vähem ballastainet ja on koostiselt ühtlased.

Aianduspoodidest ja hulgiladudest võib leida sobivaid väetisi kõikidele meil kasvatatavatele taimedele, alates toalilledest kuni suurtootmise põllukultuurideni.

Kasutatud kirjandus:

1. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
2. Aiapidaja käsiraamat. AS Ühinenud Ajakirjad 2014
3. Haljasalade kasvupinnased ja multšid. A.Mölder. 2012.
4. Multšide omadused. Mullaõpetuse õppematerjal. S.Tooding.
5. Maakodu. Jaanuar 2015
6. http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
7. http://agri.ee/
8. http://www.balticagro.ee/
9. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine. Õppematerjal. K.Uurman