Taimekonteiner söödavatest taimedest

Minu taimekonteiner on kavandatud terassile, maja köögiukse vahetusse lähedusse. Konteiner on immutatud terassilaudadest ja sisemiseks materjaliks on kasutatud ehitusest üle jäänud servatud lauda. Konteiner on seest vooderdatud musta kilega, milles on augud liigvee äravooluks. Konteineri mõõtmed on 40 x 80 x 20 cm. 

Arvestades taimekasti asukohta, tegin oma valiku söödavate taimede hulgast, samas pidasin silmas ka nende dekoratiivsust. Vastavalt joonisele kasutasin 4 erinevat taimeliiki:

I Suur mungalill 'Dwarf Jewel Choise'

II Käharpetersell 'Astra'

III Lehtsalat 'Lollo Rossa'

IV Lehtpeet 'Bright Lights'

Kalkulatsioon:

Materjal		Mõõtühik	Kogus
Taimed	Suur mungalill	tk	4
	Käharpetersell	tk	2
	Lehtsalat	tk	6
	Lehtpeet	tk	4
Substraat	BIO- Köögiviljamuld (Matogard OÜ)	kg	4,5
Hüdrogeel	Stockosorb 660 Micro	g	40

Eraldi väetist ei ole kavas lisada, kuna kasutatav substraat sisaldab looduslikke väetiseid, mis tagavad koos kompostiga taimede kasvuks vajaliku toitainete vahekorra. Valitud substraadis on kasutatud erineva jämedusega väetisgraanuleid, millega tagatakse pikemaajaline toitainete lahustumine mulda kogu kasvuperioodiks.

Kasutatud allikad:

Lilled anumas ja amplis. Reti Randoja-Muts. Ajakirjade Kirjastus 2010.

Aed rõdul. Natalie Fassmann, Monika Kratz. TEA Kirjastus 2014.

http://www.systemseparation.ee/

http://www.matogard.ee/

http://www.seemnemaailm.ee/

Reflektsioon turbaaia rajamise kohta

Töö teema on „Turbaaia rajamine ja hooldamine“ ning autor on Kersti Lepp. Tema töö asub  http://kerstiaianduskoolis.tumblr.com/. 
Valisin kommenteerimiseks just antud töö, sest see tundus lihtsalt loetav ja loogilise ülesehitusega. Loeteludena on ära toodud selle istutusala tüübi rajamiseks vajalikud materjalid ning ka turbaaia eelised ja puudused. Viimased on just vajalikud saamaks teada ja otsustamaks, kas ka minu koduaeda võiks turbapeenar sobida. Kasutatud videomaterjali oli huvitav jälgida. Huvitav oli vaadata, et ka suured maakivid sobivad suurepäraselt turbaaeda mitte ainult kiviktaimlasse. Maakivide kasutamine oli mulle üllatuseks ja andis inspiratsiooni endale turbaaed rajada, sest mul on just võimalus kasutada selliseid suuri maakive. 

Palju põhjalikku infot sai turbaaeda sobivate taimede tabelist. Tabel on põhjalik ja informatiivne ning meeldis, et oli ära toodud ka õitsemise aeg. See on väga oluline teada, et saavutada võimalikult kaunis turbaaed kogu vegetatsiooniperioodil. Puittaimede puhul oli sümpaatne, et valikus on ka kännasmustikas ja suureviljaline jõhvikas. Selline valik on mitmekesine ja ka jaapani õisküüvits (minu isiklik lemmik!) sobib teistega suurepäraselt. Võibolla oleks võinud mainida ka kevadel õitsevate sibullillede sobivust turbaaeda, sest need annavad õitevaesel ajal kirevust juurde. 

Kersti tööd lugedes sain teada, et turbaaias saab kasvatada koos erinevat mulla viljakust nõudvaid taimi. See fakt oli minu jaoks üllatus, samuti hortensiate sobivus turbapeenrasse. 

Kasutatud materjali valik on huvitav ja meeldib see, et pole piirdutud vaid nõutud arvu allikatega. 

Arvan, et töös sisalduva info põhjal on küll võimalik turbaaeda rajada, sest kõik olulised aspektid on kajastatud.

Kiviktaimla rajamine ja hooldamine

Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Asukoha valik

Kiviktaimla asukohta valides tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud. Kui valitakse taimed, mis ei vaja päikesevalgust, on võimalik rajada peenar ka varju. Sel puhul sobib kagu ja ida pool. Varjus rajatud kiviktaimlas kasvavad ainult varjulembesed taimed.Tasase maa-alaga aias, kus põhjavesi on sügaval, võib rajada kiviktaimla abil madala süvisaia.

Umbrohu hävitamine

Hävitada tuleb kõik mitmeaastased umbrohud, sest valmis kiviktaimlast on neid hiljem väga keeruline eemaldada.

Drenaaz

Vajadusel tuleks rajada äravoolu süsteem. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemale aitab parandada drenaaži kui see peaks vajalik olema. Drenaaž tehakse killustikust, kruusast või kividest. Seejärel moodustakse väheviljakast liivasest pinnasest plaanitud kiviktaimla kuju. Pealmiseks kihiks peaks olema 30–40 cm paksune mullakiht, mis koosneb mulla, turba ja liiva või kruusa segust vahekorras 1:1:1. Huumusrikkad segud hoiavad hästi vett, kuid liiv või kruus hoiavad hästi kuiva.

Loodusmaastikus võiks säilitada olemasoleva pinnase, mida vajadust mööda rikastatakse. Kui pinnas on liivane ja viljatu, siis see kooritakse ning täidetakse kiviktaimlale sobiva pinnasega. Kui pinnas on savine, rajatakse kiviktaimla kõrgemale – siis säilib niiskus ja toitaineid ei uhuta nii kiiresti välja. Liivases pinnases rajatakse nõlv madalam, et taimede juurdumise perioodil vihm liiva välja ei uhuks. Kui aluspõhja veeläbilaskvus on hea, siis tuleb maa lihtsalt läbi kaevata ning seejärel pinnas tihendada ettevaatlikult tallates, et vältida vajumist tulevikus.

Kivide valik ja paigutamine

Kivid on oluline osa kiviktaimlas. Kivid on vajalikud, et takistada vee aurustumist mullast, mistõttu muld püsib kivide all ja vahedes parajalt niiske ning jahe, üleliigne vesi valgub aga kiiresti ära. Kivid peavad olema looduslikud. Soovitatav on kasutada raud- ja paekive olenevalt sellest, mis neist on kättesaadavad. Silmas peab pidama seda, et valitakse ainult ühte tüüpi kivid samasse peenrasse. Parimad on rahnud, mille üks pool on tasane. Ei soovitata võtta teravate servadega kive või väga sileda ja heleda pinnaga veeriseid, et koostis ei tunduks kunstlikuna.

Kivid asetatakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Pikkust võiks kividel olla 30-60 cm. Oluline on kivid korralikult kinnitada, kolmandik või pool kivist peab jääma mulla alla. Kivid peaksid pigem lebama, mitte kõrguma, et kompositsioon oleks võimalikult stabiilne ja loomulik (kive võib ka maasse tsementeerida).

Taimede valik ja istutamine

Kui kivide asukohad on valitud ja kivid paigutatud, on aeg istutada taimed. Need võiks planeerida erinevate rühmadena ning ühtlasi tuleks arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. Vähestest liikidest koosnevad suured taimerühmad mõjuvad alati paremini ja stiilsemalt. Kuna kiviktaimla ei pruugi õitseda kaua, siis võib sinna taimi valida ka lehtede värvuse järgi ning eriti ilus on, kui õnnestub valida taimed, mille kõrgus ning lehtede kuju on erinev. Kiviktaimlat annab mitmekesistada ka erinevate sibul-lillede ja põõsaste paigutamisega kiviktaimla keskele või äärtesse. Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi. Domineerivaks pilgupüüdjaks võib kasutada ka ebatavalisi või haruldasi taimi, mis ulatuvad üle künkatipu. Väikesed, kuid huvitavad taimed istutatakse esiplaanile. Selliselt antakse neutraalne foon piisavalt suurel alal.

Domineerivaid taimi ei peaks palju olema. Oluline, et need sobiksid suurte kividega. Arvesse tuleks võtta kõike: taime õitsemise aega ja kestvust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal jne.

Üht taime liiki ei tohiks istutada mitmesse kohta. Lilled tuleks istutada väga suurte rühmadena. Parem on mitte luua sümmeetrilisi kompositsioone. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminekuid värvilaikude vahel.

a) Kiviktaimlasse sobivad rohttaimed

Nurmnelk	Dianthus deltoides
Mägisibul	Sempervivum x hybridum
Lumeroos	Helleborus
Kukehari	Sedum acre
Karukell	Pulsatilla vulgaris
Kivikilbik	Alyssum saxatile
Kivirik	Saxifraga x arendsii
Priimula	Primula sp.
Padjand-leeklill	Phlox subulata
Südajalehine bergeenia	Bergenia cordifolia

b) Kiviktaimlasse sobivad puittaimed

 

Alpi seedermänd	Pinus cembra
Hariliku kadaka laiuvad sordid	Juniperus vulgaris
Pinnakatteroosid	Rosa
Tuhkpuu	Cotoneaster dammerii
Salvei	Salvia officinalis

Istutamisel peab silmas pidama, et kõik potitaimed oleks enne põhjalikult kastetud. Taimed tuleb seada planeeritud istutuskohta, et saada ülevaade lõpptulemusest. Peale istutamist tuleks ka põhjalikult kasta, kuid samas tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks mulla ärauhtumist.

Järelhooldus

Peale istutamist tuleks vajadusel kaitsta taimi lindude eest võrkude või muude kaitsevahenditega. Taimi võiks aeg-ajalt kontrollida ja kindlustada need, kes on lahti tulnud või vajadusel asendada. Kiviktaimla reeglina, hiljem peale rohimise ja põuaaegse kastmise, erilist hooldust ei vaja. Mõnikord tuleb ka liigselt vohama hakanud taimi kärpida.

________________________________________________________________________________________

Püstitatud teema tundus isiklikult huvipakkuv seetõttu, et meil on just valmimas maakelder, mis vajab haljastamist. Erinevate materjalidega (internetilehelüljed ja teemakohased raamatud) tutvumisel sain palju kasulikku infot. Usaldusväärseks võib pidada aiandusspetsialistide Arnold Hannust´i ja Mihkel Saar´e nõuandeid kiviktaimla rajamise kohta. Rohkem ja detailsemat infot sain viidatud raamatutest. Internetimaterjalid on siiski minu arvates üsna üldsõnalised kui päevakorda kerkib tegelik kiviktaimla rajamise vajadus.

„Ahaa“ efekti tekitas põhimõte, et kivid olgu suured ja väga suured ning ühte tüüpi: kas raud- või paekivid.

Kasutatud kirjandus:

http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/

http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

Video http://kodusaade.ee/1276-vaata-kiviktaimlate-rajamine.html

Video http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223

Kaunis kiviktaimla. Himmehuber. Tormikiri. 2004

Aianduse entsüklopeedia. Briti Kuninglik Aiandusselts. Varrak. 2010

Põõsaste tagasilõikamine

EESTIKEELNE NIMI	LADINA-KEELNE NIMI	ÕITSEMISE AEG	LÕIKAMISE AEG	TAGASILÕIGATAVA OSA PIKKUS
Jaapani enelas	Spiraea japonica	juunist oktoobrini	kevadel, enne lehtede ilmumist	5cm kõrguseni maast
Harilik lodjapuu	Viburnum opulus	mai, juuni	märtsis	30-40 cm kõrguseni maast
Harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juuni, juuli	pärast õitsemist	30-40 cm kõrguseni maast
Lodjap-põisenelas	Physocarpus opulifolius	juuni	pärast õitsemist	30-40 cm kõrguseni maast
Veigela	Weigela	juuni	märtsis	30-40 cm kõrguseni maast
Puishortensia	Hydrangea arborescens	august, september	märtsis	30-40 cm kõrguseni maast
Tömbilehine viirpuu	Crataegus laevigata	juuni	märtsis või oktoobris	Tehakse harvenduslõikust ja kujunduslõikust
Thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii	mai, juuni	üle aasta	vanad jämedad oksad maani maha
Siberi kontpuu	Carnus alba	juuni	aprilli algul	mullapinnani
Jaapani ebaküdoonia	Chaenomeles japonica	mai	peale õitsemist	Vanemaid põõsaid lõigatakse tugevalt tagasi

Lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks vajalike tööriistade ja materjalide kataloog

1. Mõõdulint

Kindlasti vajalik lillepeenra rajamisel ala mahamärkimiseks.

2. Aianöör

Aianöör on kinnitatud terava otsaga pulkadele. On väga vajalik lillepeenra mahamärkimisel.

3. Mullafrees

Vajalik abimees murukamara purustamisel juhul kui lillepeenar tuleb rajada murule või tugevalt umbrohtunud alale. Ise olen kasutanud freesi metssigade poolt rüüstatud murupinna tasandamisel.

4. Sidumisnöör

Selline variant sobib hästi ka taimede sidumiseks ja on abiks toestamisel.

5. Reha

Hea mitmeotstarbeline tööriist. Sobib tasandamiseks peenarde rajamisel, hilisemaks mulla kobestamiseks ja rehitsemiseks.

6. Teleskoopvars käsitööriistadele

Praktiline valik aiatööriistade hoiustamisel seisukohalt.

7. Aiahark

Asendamatu tööriist istutamisel ning kaevamis-, mullaeemaldus- ja mullakobestustöödel, säästes taimede juuri. Sobib ka komposti ja aiajäätmete tõstmiseks.

8. Aialabidas

Tähtsaim tööriist aias, mis on kasutusel pinnase kaevamisel, eemaldamisel, kobestamisel või teisaldamisel ja  istutusaukude tegemisel.

Kui kaevamine on raske või on tegemist liiga suure alaga, tuleks kasutada automaatlabidat, mis viskab mulda ettepoole, ilma et peaks kummrduma.

9. Aiakäru

Asendamatu abimees igal aastajal. Kõige vajamineva transpordiks istutusalade juurde ja mittevajaliku (umbrohud) äravedamiseks.

Kasutada võib veel kandelinasid ja –kotte nendes piirkondades kuhu käruga ei pääse. Sobivad eelkõige suure mahuga kuid kergete materjalide puhul (aiapraht).

10. Lillesibulate istutaja

Vajalik abimees juhul kui on vaja istutada ühekaupa palju sibulaid korraga.

11. Korv sibullillede istutamiseks

Rohelisest plastikust valmistatud sibullillekorv, mis väidetavalt takistab närilistel lillesibulaid ära söömast. Oma kogemusest võin öelda, et ega ikka ei takista küll. Pealtpoolt on ju vaba juurdepääs kõigele korvis leiduvale.

12. Taimetugi

Kasutusel väga erineva kujuga ja materjalist (bambus, puu, traat) tugesid. Taimede toestamiseks kasutatakse veel erinevatest materjalidest, erineva võrgusilma suuruse ja otstarbega võrke.

13. Peenrapiire

On ette nähtud umbrohu vohamise takistamiseks peenardesse. Pole just tingimata vajalik peenarde rajamisel kuid kui siiski kasutada, tuleks vaadata, et tulemus jääks esteetiline. On olemas ka metallist peenrapiirdeid kuid need võivad kahjustada niidukiterasid.

14. Kastekann

Hädavajaik abimees nii peenra rajamisel kui ka hooldamisel taimede kastmiseks. Plastmassist kastekannu on kerge ja mugav kasutada. Täiteava on piisavalt suur ja käes tundub tasakaalustatuna.

Õrnade taimede ning seemikute kastmiseks on vajalik väikeseauguline otsik. Suuremate taimede kastmiseks sobib suureauguline otsik, millega töö sujub kiiremini.

15. Kühvel, oksakäärid, kindad ja umbrohujuurija

Kühvel on vajalik taimede istutamisel ja ümberistutamisel.

Umbrohujuurija aitab eemaldada tülikate (sügavale kasvavate) juurtega umbrohtusid.

Oksakäärid on asendamatud väätide ning võsude täpseks lõikamiseks. Antud Gardena mudelil on olemas ka sisseehitatud traadilõikaja.

Spetsiaalsed istutuskindad pakuvad kaitset nõudlikumas ja niiskes keskkonnas tehtavate tööde korral.

16. Roosikindad

Kindad kaitsevad käsi põõsaste ja okkaliste taimedega töötamisel. Kätele ei teki torke- ega muid vigastusi. Pikkade käiste tõttu on hästi kaitstud mitte ainult käelabad ja randmed, vaid ka küünarvarred.

17. Tööriistakindad

Vajalikud mehaaniliste ja mootoriga aiatööriistade käsitsemisel.

18. Muru- ja hekikäärid.

Hea abimees aias aastaringselt kasutamiseks. Kahe erineva lõiketeraga käärid sobivad suurepäraselt muruservade lõikamiseks, pukspuu kujundamiseks ja kärpimiseks ning põõsaste ja hekkide pügamiseks. Antud mudeli puhul saab murukäärid kiiresti muuta hekilõikuriks.

19. Taimehark

Kasutatakse väikeste taimede väljakaevamisel (suviste hooldustööde käigus taimede asendamisel) ja rohimise ajal mulla kobestamiseks.

20. Käsireha

Vajalik tööriist lehtede, umbrohtude ja rohulõikmete rehitsemiseks peenardest.

21. Käsikõblas

Sobib suurepäraselt pinnase kobestamiseks, õhustamiseks ja rohimiseks samuti vagude tõmbamiseks ja muldamiseks nii peenra rajamisel kui ka hilisematel hooldustöödel.

22. Voolikukäru koos kastmisvooliku ja otsikuga.

Voolikukärule keritud voolikut on aias hõlbus ringi vedada. See teeb voolikukärust kastmise ajal tubli abimehe. Nii pääseb ligi ka aia kaugematesse soppidesse. Otsik võimaldab pritsitava vee hulka ja ulatust reguleerida. Kastmine on väga oluline peenra rajamisel peale taimede istutamist. Samuti aktiivsel kasvuperioodil.

23. Aednikunuga

Kasutatakse pisemateks kärpimistöödeks oksakääride asemel. Saab lõigata ka pistikuid ja nööri.

24. Oksakäärid

Antud mudeli vaheliti liikuvad terad võimaldavad lõigata tüve lähedalt. Sobib värskete kasvude ja okste lõikamiseks. Veel kasutatakse nokakujuliste teradega ja alasitüüpi lõikemehhanismiga oksakääre. Pehme varrega taimede jaoks sobivad kerged ja suhteliselt odavad oksakäärid. Ise kasutan just selliseid oksakääre ja olen väga rahul.

25. Muruserva lõikur

Suurepärane abivahend, mis aitab luua professionaalselt kauneid ning puhtaid muru servi.

26. Võilillejuurija

Võimaldab eemaldada võililled ilma kummardamata

27. Käärid

Pole ilmtingimata vajalikud kuid kui juba aias kaasas on, sobivad nööri lõikamiseks.

28. Trimmer

Sobib ideaalselt kergemate trimmimistööde tegemiseks aias. Erikujuliste peenarde puhul servade ja raskesti ligipääsetavate kohtade (kivide läheduses) hooldamiseks.

29. Murureha

Kerge reha, mis mõeldud lehtede ja prahi riisumiseks suurtel aladel. Antud mudel on minu lemmik rehade hulgas. Kerge ja väga mugav kasutada.

30. Murukäärid

Mõeldud väikestel pindadel muruservade hooldamiseks. Sobivad puude ümber, sillutiste ja seinte ääres, aga ka niitmisest jäänud ebatasasuste lihvimisel. Kasutan ise ja julgen ka teistele soovitada.

31. Roheline seep

Kasutatakse aia-, köögivilja- ja dekoratiivtaimede hooldamiseks (kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks). Samuti sobib ka erinevate pindade (äärekivid) puhastamiseks.  

32. Pudelpihusti

Vajalik taimekaitsetöödel (haiguste ja kahjurite tõrjeks) väiksemate hoolduspindade puhul. Sobib ka väetamiseks (lehtedele kandmisel).

33. Survepihusti

Vajalik suuremate istutusalade taimekaitsetöödel ja väetamisel.

34. Lateksist põlvekaitsmed.

Ei ole küll lillepeenarde rajamise ja hooldamise seisukohalt hädavajalikud, kuid tulenevalt isiklikust kogemusest võin öelda, et ilma nendeta ma enam aiatöödele ei lähe. Kuna peenarde hooldamine paneb kõige suurema koormuse aedniku seljale, tuleks valida võimalikult selgasäästev töötamise asend. Põlvili töötades hoiavad need kaitsmed põlved soojas ja kuivas.

Kasutada võib ka põlvitamispinki, millest teistpidi pöörates saab istepingi ja mida on kerge kaasas kanda.

Lillepeenarde rajamisel võib materjalidest vaja minna multsi peenarde ja katteloori istutatud taimede katmiseks. Hilisemal hooldamisel on vajalikud väetised ja taimekaitsevahendid ning sügisesel taimede ettevalmistamisel talveperioodiks ka talvekatted ja varjutuskangad.

Kasutatud allikad:

www.gardena.com/ee

www.bauhof.ee

www.hortes.ee

www.k-rauta.ee

www.fiskars.ee

www.taimekuller.ee

www.toolmaster.eu

www.schetelig.ee

www.stokker.ee

www.kekkila.ee

www.virkus.ee
Aianduse entsüklopeedia. Briti Kuninglik aiandusselts. Kirjastus Varrak, 2010.
Isiklik fotode kogu