Töö teema on „Turbaaia rajamine ja
hooldamine“ ning autor on Kersti Lepp. Tema töö asub http://kerstiaianduskoolis.tumblr.com/.
Valisin kommenteerimiseks just antud töö, sest see tundus lihtsalt loetav ja loogilise ülesehitusega. Loeteludena on ära toodud selle istutusala tüübi rajamiseks vajalikud materjalid ning ka turbaaia eelised ja puudused. Viimased on just vajalikud saamaks teada ja otsustamaks, kas ka minu koduaeda võiks turbapeenar sobida. Kasutatud videomaterjali oli huvitav jälgida. Huvitav oli vaadata, et ka suured maakivid sobivad suurepäraselt turbaaeda mitte ainult kiviktaimlasse. Maakivide kasutamine oli mulle üllatuseks ja andis inspiratsiooni endale turbaaed rajada, sest mul on just võimalus kasutada selliseid suuri maakive.
Palju põhjalikku infot sai turbaaeda sobivate taimede tabelist. Tabel on põhjalik ja informatiivne ning meeldis, et oli ära toodud ka õitsemise aeg. See on väga oluline teada, et saavutada võimalikult kaunis turbaaed kogu vegetatsiooniperioodil. Puittaimede puhul oli sümpaatne, et valikus on ka kännasmustikas ja suureviljaline jõhvikas. Selline valik on mitmekesine ja ka jaapani õisküüvits (minu isiklik lemmik!) sobib teistega suurepäraselt. Võibolla oleks võinud mainida ka kevadel õitsevate sibullillede sobivust turbaaeda, sest need annavad õitevaesel ajal kirevust juurde.
Kersti tööd lugedes sain teada, et turbaaias saab kasvatada koos erinevat mulla viljakust nõudvaid taimi. See fakt oli minu jaoks üllatus, samuti hortensiate sobivus turbapeenrasse.
Kasutatud materjali valik on huvitav ja meeldib see, et pole piirdutud vaid nõutud arvu allikatega.
Arvan, et töös sisalduva info põhjal on küll võimalik turbaaeda rajada, sest kõik olulised aspektid on kajastatud.
Valisin kommenteerimiseks just antud töö, sest see tundus lihtsalt loetav ja loogilise ülesehitusega. Loeteludena on ära toodud selle istutusala tüübi rajamiseks vajalikud materjalid ning ka turbaaia eelised ja puudused. Viimased on just vajalikud saamaks teada ja otsustamaks, kas ka minu koduaeda võiks turbapeenar sobida. Kasutatud videomaterjali oli huvitav jälgida. Huvitav oli vaadata, et ka suured maakivid sobivad suurepäraselt turbaaeda mitte ainult kiviktaimlasse. Maakivide kasutamine oli mulle üllatuseks ja andis inspiratsiooni endale turbaaed rajada, sest mul on just võimalus kasutada selliseid suuri maakive.
Palju põhjalikku infot sai turbaaeda sobivate taimede tabelist. Tabel on põhjalik ja informatiivne ning meeldis, et oli ära toodud ka õitsemise aeg. See on väga oluline teada, et saavutada võimalikult kaunis turbaaed kogu vegetatsiooniperioodil. Puittaimede puhul oli sümpaatne, et valikus on ka kännasmustikas ja suureviljaline jõhvikas. Selline valik on mitmekesine ja ka jaapani õisküüvits (minu isiklik lemmik!) sobib teistega suurepäraselt. Võibolla oleks võinud mainida ka kevadel õitsevate sibullillede sobivust turbaaeda, sest need annavad õitevaesel ajal kirevust juurde.
Kersti tööd lugedes sain teada, et turbaaias saab kasvatada koos erinevat mulla viljakust nõudvaid taimi. See fakt oli minu jaoks üllatus, samuti hortensiate sobivus turbapeenrasse.
Kasutatud materjali valik on huvitav ja meeldib see, et pole piirdutud vaid nõutud arvu allikatega.
Arvan, et töös sisalduva info põhjal on küll võimalik turbaaeda rajada, sest kõik olulised aspektid on kajastatud.
Kiviktaimla rajamine on antud töös loogilises järjestuses ära kirjeldatud. Samuti on räägitud kiviktaimla hooldusest. Minu jaoks oli üllatav, et taimi peab lindude eest kaitsma. Töö alguses oleks lühidalt võinud kirjeldada kiviktaimla olemust.
VastaKustutaTöös on olemas nõutud taimede nimekiri, kuid see oleks võinud olla täpsem, kus oleks ära toodud ka kõrgused või ka sordid. Minus tekitas näiteks küsimuse Alpi seedermänd , mis kasvab 10-35 m kõrguseks ja mida ma kiviktaimlasse ei paneks.
Kokkuvõttes on ära toodud omapoolne arvamus alusmaterjali kohta.
Vormistus on hea, seda on lihtne ja mugav lugeda. Kasutatud kirjanduse nimekiri on olemas.
Minu arvates töö vastab nõuetele ja on abiks kiviktaimla rajamisel.