 |
| Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees |
Asukoha valik
Kiviktaimla asukohta valides tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud. Kui valitakse taimed, mis ei vaja päikesevalgust, on võimalik rajada peenar ka varju. Sel puhul sobib kagu ja ida pool. Varjus rajatud kiviktaimlas kasvavad ainult varjulembesed taimed.Tasase maa-alaga aias, kus põhjavesi on sügaval, võib rajada kiviktaimla abil madala süvisaia.
Umbrohu hävitamine
Hävitada tuleb kõik mitmeaastased umbrohud, sest valmis kiviktaimlast on neid hiljem väga keeruline eemaldada.
Drenaaz
Vajadusel tuleks rajada äravoolu süsteem. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemale aitab parandada drenaaži kui see peaks vajalik olema. Drenaaž tehakse killustikust, kruusast või kividest. Seejärel moodustakse väheviljakast liivasest pinnasest plaanitud kiviktaimla kuju. Pealmiseks kihiks peaks olema 30–40 cm paksune mullakiht, mis koosneb mulla, turba ja liiva või kruusa segust vahekorras 1:1:1. Huumusrikkad segud hoiavad hästi vett, kuid liiv või kruus hoiavad hästi kuiva.
Loodusmaastikus võiks säilitada olemasoleva pinnase, mida vajadust mööda rikastatakse. Kui pinnas on liivane ja viljatu, siis see kooritakse ning täidetakse kiviktaimlale sobiva pinnasega. Kui pinnas on savine, rajatakse kiviktaimla kõrgemale – siis säilib niiskus ja toitaineid ei uhuta nii kiiresti välja. Liivases pinnases rajatakse nõlv madalam, et taimede juurdumise perioodil vihm liiva välja ei uhuks. Kui aluspõhja veeläbilaskvus on hea, siis tuleb maa lihtsalt läbi kaevata ning seejärel pinnas tihendada ettevaatlikult tallates, et vältida vajumist tulevikus.
Kivide valik ja paigutamine
Kivid on oluline osa kiviktaimlas. Kivid on vajalikud, et takistada vee aurustumist mullast, mistõttu muld püsib kivide all ja vahedes parajalt niiske ning jahe, üleliigne vesi valgub aga kiiresti ära. Kivid peavad olema looduslikud. Soovitatav on kasutada raud- ja paekive olenevalt sellest, mis neist on kättesaadavad. Silmas peab pidama seda, et valitakse ainult ühte tüüpi kivid samasse peenrasse. Parimad on rahnud, mille üks pool on tasane. Ei soovitata võtta teravate servadega kive või väga sileda ja heleda pinnaga veeriseid, et koostis ei tunduks kunstlikuna.
Kivid asetatakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Pikkust võiks kividel olla 30-60 cm. Oluline on kivid korralikult kinnitada, kolmandik või pool kivist peab jääma mulla alla. Kivid peaksid pigem lebama, mitte kõrguma, et kompositsioon oleks võimalikult stabiilne ja loomulik (kive võib ka maasse tsementeerida).
Taimede valik ja istutamine
Kui kivide asukohad on valitud ja kivid paigutatud, on aeg istutada taimed. Need võiks planeerida erinevate rühmadena ning ühtlasi tuleks arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. Vähestest liikidest koosnevad suured taimerühmad mõjuvad alati paremini ja stiilsemalt. Kuna kiviktaimla ei pruugi õitseda kaua, siis võib sinna taimi valida ka lehtede värvuse järgi ning eriti ilus on, kui õnnestub valida taimed, mille kõrgus ning lehtede kuju on erinev. Kiviktaimlat annab mitmekesistada ka erinevate sibul-lillede ja põõsaste paigutamisega kiviktaimla keskele või äärtesse. Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi. Domineerivaks pilgupüüdjaks võib kasutada ka ebatavalisi või haruldasi taimi, mis ulatuvad üle künkatipu. Väikesed, kuid huvitavad taimed istutatakse esiplaanile. Selliselt antakse neutraalne foon piisavalt suurel alal.
Domineerivaid taimi ei peaks palju olema. Oluline, et need sobiksid suurte kividega. Arvesse tuleks võtta kõike: taime õitsemise aega ja kestvust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal jne.
Üht taime liiki ei tohiks istutada mitmesse kohta. Lilled tuleks istutada väga suurte rühmadena. Parem on mitte luua sümmeetrilisi kompositsioone. Hõbedaste või hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminekuid värvilaikude vahel.
a) Kiviktaimlasse sobivad rohttaimed
| Nurmnelk | Dianthus deltoides |
| Mägisibul | Sempervivum x hybridum |
| Lumeroos | Helleborus |
| Kukehari | Sedum acre |
| Karukell | Pulsatilla vulgaris |
| Kivikilbik | Alyssum saxatile |
| Kivirik | Saxifraga x arendsii |
| Priimula | Primula sp. |
| Padjand-leeklill | Phlox subulata |
| Südajalehine bergeenia | Bergenia cordifolia |
b) Kiviktaimlasse sobivad puittaimed
| Alpi seedermänd | Pinus cembra |
| Hariliku kadaka laiuvad sordid | Juniperus vulgaris |
| Pinnakatteroosid | Rosa |
| Tuhkpuu | Cotoneaster dammerii |
| Salvei | Salvia officinalis |
Istutamisel peab silmas pidama, et kõik potitaimed oleks enne põhjalikult kastetud. Taimed tuleb seada planeeritud istutuskohta, et saada ülevaade lõpptulemusest. Peale istutamist tuleks ka põhjalikult kasta, kuid samas tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks mulla ärauhtumist.
Järelhooldus
Peale istutamist tuleks vajadusel kaitsta taimi lindude eest võrkude või muude kaitsevahenditega. Taimi võiks aeg-ajalt kontrollida ja kindlustada need, kes on lahti tulnud või vajadusel asendada. Kiviktaimla reeglina, hiljem peale rohimise ja põuaaegse kastmise, erilist hooldust ei vaja. Mõnikord tuleb ka liigselt vohama hakanud taimi kärpida.
________________________________________________________________________________________
Püstitatud teema tundus isiklikult huvipakkuv seetõttu, et meil on just valmimas maakelder, mis vajab haljastamist. Erinevate materjalidega (internetilehelüljed ja teemakohased raamatud) tutvumisel sain palju kasulikku infot. Usaldusväärseks võib pidada aiandusspetsialistide Arnold Hannust´i ja Mihkel Saar´e nõuandeid kiviktaimla rajamise kohta. Rohkem ja detailsemat infot sain viidatud raamatutest. Internetimaterjalid on siiski minu arvates üsna üldsõnalised kui päevakorda kerkib tegelik kiviktaimla rajamise vajadus.
„Ahaa“ efekti tekitas põhimõte, et kivid olgu suured ja väga suured ning ühte tüüpi: kas raud- või paekivid.
Kasutatud kirjandus:
Kaunis kiviktaimla. Himmehuber. Tormikiri. 2004
Aianduse entsüklopeedia. Briti Kuninglik Aiandusselts. Varrak. 2010
Kiviktaimla rajamine on antud töös loogilises järjestuses ära kirjeldatud. Samuti on räägitud kiviktaimla hooldusest. Minu jaoks oli üllatav, et taimi peab lindude eest kaitsma. Töö alguses oleks lühidalt võinud kirjeldada kiviktaimla olemust.
VastaKustutaTöös on olemas nõutud taimede nimekiri, kuid see oleks võinud olla täpsem, kus oleks ära toodud ka kõrgused või ka sordid. Minus tekitas näiteks küsimuse Alpi seedermänd , mis kasvab 10-35 m kõrguseks ja mida ma kiviktaimlasse ei paneks.
Kokkuvõttes on ära toodud omapoolne arvamus alusmaterjali kohta.
Vormistus on hea, seda on lihtne ja mugav lugeda. Kasutatud kirjanduse nimekiri on olemas.
Minu arvates töö vastab nõuetele ja on abiks kiviktaimla rajamisel.